Sheraton Dubrovnik Riviera

Reisiajakiri Lonely Planet kuulutas rubriigis Best in Travel City 2016 Vahemere-äärse iidse sadamalinna nimega Kotor kõige vaatamisväärsemaks ja ilusamaks reisisihtkohaks. Ja seda ka õigustatult. Aadria mere, täpsemalt Kotori lahe ääres (Boka Kotorska, tuntud ka Boka nime all) paiknev Montenegro linn on tuntud juba Rooma impeeriumi ajast. Juba siis meelitas see turiste ligi oma imelise vaate ning lummava vanalinnaga. Kotori laht, mis paikneb kahe mäe, Orjen (1895 m) ja Lovćen (1749 m) vahel, on Euroopa kõige lõunapoolsem fjord. Siit on võimalik nautida üht selle maailmajao ilusaimat vaadet. Helesinine vesi, kaldalt paistavad valged jahid, taamal kõrguvad mäed - neid ei saa märkamata jätta ei päevavalguses ega ka öötuledes. Sellist vaadet lihtsalt peab fotodel jäädvustama. Ajaloolist ning justkui ajas seisma jäänud linna Kotor ümbritseb Veneetsia vabariigi ajal ehitatud linnamüür, vanalinna iseloomustavad pikad käänulised tänavad, mis viivad erinevate platside ning kirikuteni. Läbi aja on linn saanud kannatada maavärinate tagajärjel, kuid õnneks on seda taastatud ja uuendatud ning 1979. aastal on see kantud isegi UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linnas jalutades võib jääda mulje, justkui olete sattunud keskaega, barokiajastusse või aega, mil mereäärseid linnu valitsesid piraadid. Linnas leidub palju hubaseid kohvikuid, väikeseid poekesi, kondiitriärisid, antikvariaate, muuseumeid. Unustage restoranid - Kotori linna õiget hõngu saate tunda kõige paremini jalutades taluturgudel ning käies mööda kohalikke kauplusi. Meeldejääv vaade avaneb nii linna kohal laiuvast kindlusest, milleni viib 1350 trepiastet, kui ka mööda Kotori lahte sõitvast paadist ülespoole vaadates.

Jääb mulje, et justkui osa Veneetsiast oleks võtnud suuna Aadria mere poole ning peatunud Kotori lahes, täpsemalt, kõigest mõned kilomeetrid loode poole Kotori linnast. Romantilist linna Perastit, mis asub St. Ilija mäe (873 m) jalamil, mäletatakse vanadest aegadest rikka ja võimsa linnana. Seda loetakse üheks luksuslikumaks linnaks Montenegros ning seda külastavad väga paljud tuntud inimesed üle kogu maailma. Perastis on küll ainult üks peatänav, kuid sealsed vaatamisväärsused ja vaated on need, mis kutsuvad siia paljusid turiste. Suurimateks ajaloolisteks pärliteks on tänapäevani säilinud 16 kirikut, 17 baroki stiilis paleed ning 9 kaitselinnust. Läbi ajaloo on seda linna tahetud vallutada, seda nii Bütsantsi impeeriumi, ungarlaste, prantslaste kui ka austerlaste poolt. Kõik suutsid jätta siia oma jälje. Osade vanade hoonete seinad on siiani kaetud ronitaimede ja metsikute viigipuudega, osad on aga läbinud uuenduse. Linnast avaneb imeline vaade lahele, mägedele ning kahele saarele, mis asuvad Perasti ranna lähedal. Väikesel St. Georg´i saarel asub benediktiinide klooster ning suurel, 15. sajandil kohalike kalurite poolt loodud saarel nimega Gospa od Škrpjela (Our Lady of the Rocks), asuvad samanimelised kellatorn ja muuseum, mis rajati sinna 1630. aastal rändurite poolt.

Sveti Stefani saar asub Kotori lahes kahe kuurortlinna Budva ja Petrovac´i vahel. Selle saare imelisi vaateid võib tihti kohata turistidele mõeldud Montenegro postkaartidel ja kataloogides. Saarest, mida kasutati 15. sajandil kaitsesaarena, on saanud luksuslik ning modernne kuurort, kus armastavad puhata nii kino- kui ka kunstimaailmas tuntud isikud. Siin paiknevad üksteise kõrval villad, eramud ning terrakota stiilis katustega külalismajad. Siin-seal on võimalik kohata keskajast säilinud suurtüki avasid ja kahureid. Saart ühendab mandriga kitsas maariba, mis jaotab ranniku kaheks ilusaks liivarannaks, mis sobivad ideaalselt rahulikuks puhkuseks või veespordiga tegelemiseks. Selliseid saari, mis on maismaaga ühendatud kitsa maariba abil (tavaliselt on need rannakuhjevormid), nimetatakse tomboloteks. Mäenõlval, suunaga lahe poole, laiub vana kaluriküla, mis on eraldatud kitsaste käänuliste tänavatega ning mida kaunistavad Vahemere stiilis kirikud, majad ning villad. Siin on võimalik osa saada imelisest vaatest rannale, nautida oma puhkust ning samaaegselt tutvuda ka ajaloolise külaga. Linna ja kogu saart on võimalik imetleda ka õhtutuledes.

Umbes 5 kilomeetri kaugusel vanast Cetinje linnast asuvad esimesed turistidele avatud karstikoopad, kus külastajatel avaneb erakordne võimalus näha maagilist maa-alust maailma. Looduse poolt kujundatud pikad maa-alused käigud ja avarused on kokku 2,5 kilomeetrit pikad. Koobast kirgastavad ning lisavad värvi sealsed järvekesed, vulisevad ojad ning allikad koos stalagmiitidega. Juba 15. sajandi kirjandusallikatest võime lugeda selle koopa maalilisest ilust, kuigi seal läheduses elavad külaelanikud avastasid selle enda jaoks juba tunduvalt varem. Kohalikud elanikud on põlvest põlve rääkinud selle koopa ajalugu ja müüte. Seda hindas isegi valitseja Nikolai I. Turistide jaoks on koobas olnud avatud alles 2015. aastast ning sellest sai väga kiiresti üks enim külastatavamaid paiku Montenegros. Täna on see riigi ainuke avatud koobas, kuhu korraldatakse ekskursioone. See asub 33 kilomeetri kaugusel Budvast ning 55 kilomeetri kaugusel Kotorist.

Shkodёri järv on Balkani poolsaare suurim järv, kujult meenutab see natuke delfiini. 2/3 järvest jääb Montenegro ja ülejäänud Albaania alla. Pindala varieerub sõltuvalt aastaajast 370 ja 550 km² vahel. Järvest on saanud Euroopa suurim kodu soolindude jaoks - neid on siin üle 250 liigi, 1/4 poolsaare kogu populatsioonist pesitseb just siin. Järves on esindatud üle 50 kalaliigi, enim leidub aga karpkalu, angerjaid ning viidikaid. Ka maismaal elab palju erinevaid loomi. Näiteks, pargis võib kohata rebaseid, hunte, nirke, vesirotte ning palju teisi imetajaid. 1983. aastal tekkis umbes 400 kilomeetrisele järve ümber asuvale territooriumile rahvuspark. Selles pargis jätkub avastamist terveks päevaks - järsud mäed, nendes peituvad külakesed, ajaloolised kirikud ja vesiroosidega kaunistatud järv.

Park on ideaalseks kohaks matkajatele, siia on rajatud umbes 10 matkarada, mis viivad ajalooliste külade, koobaste, koskede, looduslike basseinide, üksikute häärberite ning mesindusega tegelevate farmideni. Siia on rajatud ka jalgrattaradasid ning teid mägijalgratastega sõitmiseks. Väga tähtis on kaasa võtta mugavad jalanõud, peakate, ujumistarbed ning fotoaparaat, et jäädvustada kõiki neid imelisi vaateid. Sissepääs parki maksab 4 eurot. Eraldi luba tuleks taotleda siis, kui soovite sõita kanuuga, maitsta või korjata sealseid marju või püüda kala. Shkodёri järveni on lihtne tulla ka teistest Vahemere-äärsetest kuurortidest. Näiteks, kõigest tunniajase (40-50 km) auto- või bussisõidu kaugusel asuvad Budva ja Ulcinja, poole tunni kaugusel aga Podgorica või Bar.

Montenegros viibides on suurepärane võimalus külastada lähedalasuvat, Horvaatia kõige lõunapoolsemas osas asuvat ajaloolist Dubrovnikut. UNESCO poolt kaitse alla võetud linn, mis asutati VII sajandil, on kujunenud üheks kaunimaks ja enim turiste köitvamaks linnaks Horvaatias, mis lummab oma suursuguse ajaloo ja pärandiga. Hoolimata sellest, kas külastate Dubrovnikut esimest või kümnendat korda, jätab vanalinn ja selle keskaegne valgetest kividest kaitsemüür alati kustumatu mulje ja tekitab lugupidamist linna ajaloo suhtes.

Kaitsemüür on vahest kuulsaim vaatamisväärsus Dubrovnikus, mis pakub oma 25-meetrise kõrgusega head ülevaadet marmortänavatest, barokkstiilis ehitistest, samuti võimaldab imetleda helklevat Aadria merd. Müür on keeruline tornide, bastionide ja fortide süsteem pikkusega peaaegu 2 km. Vaatamata sellele, et 1991 a. Horvaatia iseseisvussõja ajal sai linn tugevaid purustusi, ehitati ta kiiresti üles ja hakati uuesti turiste kutsuma. Muljetavaldavad vanad kloostrid, muuseumid, väljakud ja kirikud, tänaval kauplevad kohalikud elanikud ja käsitöölised aitavad tunda kohaliku elu rütmi ja elanike tavasid. Tõustes kaasaegse köisraudteega 405 m kõrgusele Srdi mäe tippu avaneb aga silmade ees imeline linna- ja merevaade. Dubrovnikut eraldab Montenegro kuurortidest ainult umbes 100 km. Võite sinna reisida nii auto kui bussiga, mis sõidavad mitu korda päevas. Sellisele reisile tuleb kindlasti kaasa võtta isikut tõendav dokument.