Vytautas Mineral SPA

Žemaitija on alati olnud omaette riik riigis. Läbi sajandite on balti hõimlaste hulka kuuluvad žmuudid säilitanud oma identiteedi, kultuuri, keele ja eripära. Nad olid viimased eurooplased, kes võtsid omaks kristluse. Märke paganlusest leiab aga endiselt kohalikest kindlustest. Avastades üht Leedu kõige müstilisemat piirkonda, võid leida kohalikust ajaloost nii mõndagi üllatavat ja dramaatilist.

Maastik: Piirkond, kus Žemaitija asub, on künklik, paljude soode ja kuristikega. Kõige maalilisemad vaated leiad kahe kõrgendiku - Telšiai ja Šolale vahelt, mille läheduses asuvad ka järved - Germantas, Lūkstas ja Biržulis. Leedu kõige kõrgemad mäed - Šatrija ja Medvėgalis asuvad samuti siin ning pakatavad legendidest ja müütidest.

Toidukultuur: Žemaitija piirkonna unikaalsus paistab välja peamiselt nende traditsioonilise toidukultuuri kaudu, kuhu kuuluvad vahukoor, traditsiooniline puder ja erinevad kanepitoidud ja -piim. Toitudele armastatakse siin lisada ka köömneid.

Eripära: Žmuudid rahvusena on väärikad, vaprad, kuid veidi ka kangekaelsed. Nad on väga uhked oma maa ja kultuuri üle ning altid seda jagama ka teistega. Kõigil külastajatel on võimalik näha autentseid ehitisi ja kirikuid, mis püstitatud kohalike seppade poolt. Selle piirkonna arhitektuur on üks vähestest Leedus, mis jäi sovjetlikest reformidest puutumata.

Mida näha, mida teha? Sellist mütoloogilist ja arheoloogilist rikkust, mida leiab Žemaitija rahvuspargist, mujalt Leedust ei leia. Kohustusliku peatuspaigana väärib külastamist piirkonna pealinn Telšiai, mida kirjeldatakse kui linna seitsme mäe künkal. Samuti tasub külastada Leedu müstilisemat mäge - Šatrijat ning peatuda taasavatud Biržuvėnai mõisas.

Liikudes läänest kagu suunas, leiab reisihuviline piirkonna nimega Dzukija, mida tuntakse ka Dainava nimega. Omapärased metsad, vaatamisväärsused ja metsaannid kõnetavad eelkõige neid, keda huvitab puutumata loodus.

Maastik: Dzukija on suurte ja ilusate metsade piirkond, täis värsket õhu ja linnulaulu. Lisaks asub siin ka Leedu suurim soo - Čepkeliai ning piirkonna kõrgeim punkt -Aukštojo mägi.

Toidukultuur: Kohaliku köögi läbivaks tunnusjooneks on seened erinevates kooslustes – supides, hautistes, praadides ja pirukates. Lisaks leiab toidulaualt tatrakoogi, kapsalehtedel praetud pannkooke, hapukapsaborši ning traditsioonilise jõhvikajoogi.

Eripära: Erinevate eluviiside, kultuuriliste iseärasuste ja isikuomaduste järgi liigitatakse Dzukija elanike kolme eri rühma - need, kes elavad männimetsade läheduses, teised kes elavad põldude lähedal ja kolmandad, kes elavad Užnemunė piirkonnas. Öeldakse, et Dzukija inimeste kõige silmatorkavamad omadused on sõbralikkus ja külalislahkus. Samas tasub teada, et Dzukija kandis elav inimene ei jaga kunagi oma salajasi kohti, kus ta seenel käib.

Mida näha, mida teha? Leedu üheks suurimaks tõmbenumbriks on Dzukijas asuv rahvuspark. Seente- ja marjarikaste metsade vahel saab aimu kohalikust külaelust, arhitektuuri- ja loodusmälestistest. Samuti leiab siit tee Leedu kõige kiirevoolulisema jõeni. Ka Leedu spaapealinn Druskininkai ei asu siit kaugel ja veerõõme jagub siin kõigile.

Leedu kirde- ja idaosas paiknve Aukštaitija on riigi üks suuremaid ja mitmekesisemaid etnograafilisi piirkondi.. Siin on nautimiseks idüllilised metsamaastikud, värvikad kõrgendikud, lõputult looklevad jõed ning maalilised järved. Varu aega rohkem kui paar päeva, et saada sellest kõigest endalegi kaunis elamus.

Maastik: Aukštaitija kaunimad vaated jäävad piirkonna idaosasse - siin laiuvad järved Zarasaist kuni Ignalinani ja Molėtaist kuni Dubingiaini. Lisaks veekogude rohkusele, leiab piirkonnast suursuguseid kõrgendikke, metsamassiive ning Leedu kõige vanema tamme nimega Stelmužė. Aukštaitija põhjapoolsem piirkond peidab endas huvitavaid karstialasid ja koopaid.

Toidukultuur: Aukštaitija elanikud peavad oma auks ja uhkuseks mitmekülgset toidulauda, kus peamise toiduainena domineerib jahu. Leivad, pannkoogid, pelmeenid, valge juust ning erinevate lisanditega sõõrikud ei puudu üheltki traditsiooniliselt söömaajalt.

Eripära: Kohalikke elanikke kirjeldatakse kui usinaid ja leidlikke inimesi, kes on omandanud suurepärased käsitööoskused nagu kudumine, heegeldamine ning punumine. Näputööd jälgides on sobiv hetk kuulata ka UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja lisatud iidseid laulukesi.

Mida näha, mida teha? Leedu vanimas rahvuspargis on paslik käia suplemas selle maa kõige sügavaimas järves. Lisaks on soovituslik teha vähemalt üks matk mõne kõrgendiku otsa või uitada Labanorase metsas. Tähtede poole pürgijaid aitab kindlasti kohaliku observatooriumi külastus.

Leedust edelaosas paiknevat Sudoviat tuntakse samuti nimega Suvalkija ja ka Užnemunas.

Maastik: Sudovia asub täpselt Poola piiril, Leedu pikima jõe, Nemunase ääres. Sudovia maastikult leiab veel kolme jõe - Šešupė, Rausvė ning Širvinta - tasandikke ja orge. Vištytise rahvuspargis saab teha matka kõrgendikeni ja nautida jalutuskäiku lopsakas metsas.

Toidukultuur: Suvalkija toidulaua eripära peitub lihas. Kodused toidud, nagu lihatükkidega täidetud sea kõht, suitsusingid ja -vorstid on saadaval kõikjal. Leiab ka kummalisi kombinatsioone nagu borš seakõrvadega, part kirssidega või vasikasink mädarõikaga. Kuid üheltki Suvalkija taldrikult ei puudu kartul.

Eripära: Legendide järgi on Suvalkija inimestel kombeks kõik täpselt üle lugeda ja arvestust pidada. Ise nad seda küll eitavad ning on hoopis uhked oma käsitöö ja kunsti üle - kudumid, puidutöö ning kaasaaegne kunst. Leedu rahvustoiduna tuntud tsepeliinided on pärit just siit piirkonnast.

Mida teha, mida näha? Suvalkijast leiab Leedu kõige uhkemad mõisad. Restaureeritud alad ja hooned on tänapäeval kasutusel kontserdipaikadena ja renditakse välja sündmuste korraldamisteks ning näitusteks.

Väike Leedu on väikseim etnograafiline piirkond, hõlmates Kuramaad, Nemunase deltat, Rusnė linna, ainulaadset Minya küla, Ventė Pointi. Kuigi saksa kultuur on jätnud sellel piirkonnale oma ainulaadse jälje, seostatakse Väikest Leedut sageli hoopis Žemaitia piirkonnaga.

Maastik: Kõige maalilisem koht Väike Leedus on Kuramaa, mis on kuulus oma liivaluidete, männimetsade, pikkade rannaribade, kaunite randade ja vanade külade poolest. Nemunase deltas väärivad märkimist ka massiivsed rannikaroostikud, Kura laguun ja maaliline Rusne.

Toidukultuur: Väike Leedu kööki iseloomustavad – mundris ahjukartul, peet, hapukapsas ja kanepiga maitsestatud besee. Selle piirkonna elanikud on kuulsad oma võime poolest pakkuda parimat lamba, sea ja haneliha. Tänapäevani on Väike Leedus põhiliseks toiduks endiselt kala ja kohalikel on kombeks pakkuda erinevaid kalatoite otse jõe ääres.

Eripära: Teise maailmasõja perioodil peeti Väike Leedut Saksa riigi osaks ja sõja lõppedes ei jäänud sellest piirkonnast suurt midagi kahjuks alles. Samas ei leidu Leedus ühtki teist piirkonda, kust oleks tulnud paremad laevaehitajad või kalavõrgu kudujad, kui siit.

Mida teha, mida näha? Väike Leedu piirkonna pärl on Kura sääre rahvuspark, mida võiks nimetada ka ainsaks Euroopa kõrbeks. See ainulaadne paik on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Piirkonna populaarsemate külastusobjektide hulka kuuluvad Rusnė vanalinn ja Mingė küla, mille peatänaval voolab jõgi. Samuti tasub külastada Ventė neeme koos oma ortitoloogia jaamaga ning uurida vanu sadamaid ja tuletorne. Veespordiharrastajaid köidab Svencelje piirkond, kus on olemas ideaalsed tingimused alaga tegelemiseks.