Ski pass – suusapass, millega saab tõstukitel sõita. Suusapasse on mitmesuguseid vastavalt sellele, mitmel nõlval ja kui pika perioodi jooksul nende alusel suusatada saab. Suusapassi hind võib kõikuda sõltuvalt hooajast ja päevade arvust (pikemaks ajaks ostes on ühe päeva hind soodsam). Suusapassi hind on lastele, teismelistele ja vanuritele sageli madalam (2007/2008. aasta talvehooaja täpsed hinnad on märgitud iga kuurordi juurde). Enamikus Itaalia ja Austria moodsates alpikuurortides väljastatakse pikemaks perioodiks soetanud suusapassi omanikule elektrooniline plastkaart, mida saab kanda vasakus taskus. Kaart saadab tõstuki väravatest sisenedes aparaadile automaatsignaali. Lühemaks perioodiks ostetud suusapass võib olla paberkujul. See tuleb väravast sisenemisel skannida.

Ski bus – buss, mis sõidab ühes või mitmes kuurordis ning veab puhkajaid tõstukite juurde. Enamikus kuurortides saavad suusapassi omanikud bussiga tasuta sõita. Suusabussi võib julgelt suusasaabastega minna. Mõnes bussis on suuskade jaoks spetsiaalne hoiukoht.

Ski rent – (ingl k)ehk SKI VERLEIH (saksa k)– suusalaenutus, kus saab laenata kogu vajaliku suusavarustuse. Suusakuurortides on laenutuspunktid peaaegu iga suurema tõstuki juures, samuti linnades. Suusavarustuse saab laenata üheks päevaks või terve puhkuse ajaks. Pikemaks ajaks laenamisel on laenamise hind ühe päeva kohta harilikult soodsam. Laenutatavate suuskade eest kantakse alati hästi hoolt. Laenutuskeskustes pakutakse mainekate tootjate suuski, lumelaudu ja muud varustust. Laenamise hind sõltub varustuse kvaliteedist ja vanusest. Laenamisel on võimalikud mitmesugused kombinatsioonid (mõni suusataja soovib eri kategooria suuski proovida vm). Laenutuste töötajad on väga abivalmid – laenutustevahelise tiheda konkurentsi tõttu annavad nad alati erinevates küsimustes meelsasti nõu. Kui suusasaabas hõõrub või suusad ei sobi, võite iga kell laenutusse tagasi tulla ja varustuse välja vahetada. Laenatava varustuse saab siin ka kindlustada. Klientide mugavuse tarvis on laenutustes sageli hoiukambrid ja saapakuivatusrestid – nii ei pea puhkajad suuski ega saapaid iga kord hotelli viima. Kuna hinnavahe ei ole kuigi suur, on suusavarustust soovitatav laenata tõstukite kõrval olevatest laenutustest.

Ski sevice – varustuse parandamise, teritamise ja määrimise teenindus. Neid teenuseid pakutakse harilikult laenutuspunktides. Kui varustus on laenatud samast laenutusest, on teenused tasuta. Enda varustuse teritamise või määrimise eest tuleb tasuda.

Apres ski – meelelahutusviis ja -koht, baar või kohvik, kus lahutatakse meelt ilma, et suusasaapadki jalast oleks võetud. Selliseid baare leidub nii mäetippudel ja radade ääres kui ka linnas, tihtipeale tõstukiliinide lähedal.

 

Rajad liigitatakse nende raskusastme järgi. Raskusastme juures on peamised tegurid järskus, raja laius ning kate (nt künklikud nõlvad või jäine kate). Maailmas kasutatakse erinevaid radade raskusastme liigitusmeetodeid.
Euroopas tähistavad radade raskusastet värvid roheline, sinine, punane, must, oranž ja kollane.

ROHELINE RADA – kõige lihtsam, lai ja lame rada algajatele suusatajatele.
SININE RADA – rohelisest rajast raskem ja järsem lai rada algajatele ja edasijõudnutele.
PUNANE RADA – lai, ent järsk rada edasijõudnutele ja kogenud suusatajatele.
MUST RADA – kitsas ja järsk rada meistersuusatajatele. Rada on kõige raskem, kui selle kate on jäätunud.
ORANŽ RADA – väga raske rada ekstreemsuusatajatele.
KOLLANE RADA – metsik, ettevalmistamata ja üksnes värske lumega kaetud rada (seda nimetatakse ka free ride või off-piste).

Vaata lisaks ka oluliste sümbolite tähendused.

KONNAJALARADA – rada esimest korda suuskadel seisvatele inimestele. Konnajalarajad on rohelised või kergemad sinised (sageli lühikesed) rajad.

„TŠAINIK“ – populaarne nimetus algajate suusatajate kohta. Hüüdnimi levis nõukogude ajal ning on laialt kasutusel ka tänapäeval.