Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) kümme reeglit:
- Teiste suusatajatega arvestamine. Iga suusataja peab mägedes käituma nii, et ta ei seaks ümbritsevaid inimesi ohtu ega vigastaks neid.
- Kiiruse ja liikumistrajektoori piiramine. Iga mäesuusataja peab kiiruse ja liikumistrajektoori valimisel arvestama reaalset olukorda, nähtavust rajal, ilmastikutingimusi, lumikatte olusid ning nõlva üldist seisundit.
- Liikumistrajektoori valik. Nõlva kõrgemal osal olev suusataja, kellel avaneb kõrgemalt parem ülevaade olukorrast, peab oma laskumistrajektoori seadma nii, et vältida kokkupõrget madalamal suusatava inimesega.
- Möödumine. Teisest suusatajast võib mööduda alt ja ülevalt, paremalt ja vasakult. Möödumisel on kõige tähtsam hoida ohutut vahet, et vältida kokkupõrget mis tahes manöövrit sooritava teise suusatajaga.
- Kokkupõrge. Suusataja peab kellegagi või millegagi (raja piirdeaed vm takistus) kokkupõrkel peatuma ja veenduma, et ta ei vigastanud kedagi/midagi. Suusataja peab enne rajale sõitu tähelepanelikult vaatama üles ja alla ning veenduma, et ei sea rajalesõiduga ohtu ennast ega teisi suusatajaid. Samamoodi tuleb toimida sõidu jätkamisel pärast lühikest peatumist rajal.
- Peatumine. Kitsal ja halva nähtavusega rajal ei tohi mõjuva põhjuseta peatuda, nii teisi suusatajaid segades. Kukkunud suusataja peab võimalikult kiiresti püsti tõusma ja teisi suusatajaid mitte takistama.
- Jalakäijad. Nõlval jalgsi üles või alla liikuv suusataja peab kõndimiseks kasutama raja äärt, et mitte segada teisi suusatajaid.
- Märgid. Suusataja peab tähelepanelikult jälgima hoiatavaid ja keelavaid märke.
- Käitumine õnnetusjuhtumi korral. Õnnetusjuhtumi korral peab iga läheduses viibiv suusataja kannatanule abi osutama. Iga suusataja peab oskama anda esmaabi.
- Õnnetusjuhtumi tunnistamine. Õnnetusjuhtumi tunnistajaks või osaliseks osutunud (ükskõik, kas ta on süüdi või mitte) suusataja peab ütlema oma perekonnanime ja kontaktandmed.
