Oluliste sümbolite selgitused

	Mägede maksimaalne kõrgus (m)
	Kõrguste erinevus (m)
	Radade pikkus (km)
	Rohelised rajad – kõige kergemad. See on sujuv rada väga väikese kaldega, kus suusataja saab rahulikult sõita otse, ilma et kiirus suureneks. Rohelised rajad on selleks, et õpetada algajaid või kasutatakse ümbersõiduks ühelt tõstukilt teisele. Austrias ja Šveitsis selline märgistus puudub. Kergeid radasid tähistatakse nendes maades keskmise raskusega radade märgistusega e. sinine rada.
	Sinised rajad – keskmise raskusega rajad. Laiad, hästi hooldatud rajad, ilma järsu, kõrge laskumiseta. Neil võivad kartmata sõita ka algajad suusatajad, kes oskavad juba pöörata ja pidurdada ning keskmise tasemega suusatajad võivad saada juba sõidurõõmu pööretel suure kiirusega.
	Punased rajad – rasked rajad. Osaliselt võib esineda järsakuid, kuid enne seda on alati lauge pidurdusmaa. Kui lumi on pehme, on tihti päeva lõpuks mägi künklik. Need on kõige huvitavamad rajad, kus saab sõita erinevatel reljeefidel erineva kiiruse ja pöördekaarega. Otse laskumine võib viia mittesoovitud tagajärgedeni.
	Mustad rajad – väga rasked rajad. Iseloomulikud suured järsakud, esineb kitsaid kohti, järske pöördeid ja piiratud vaatevälja. Prantsusmaal musta rada tihti üldse ei töödelda ja neil võib leida mida iganes: jääd, kive ja inimese kõrguseid künkaid. Sõidurahulduse sellisel mäel võib saada ainult ekspert, kõrgeima klassi suusataja. Mustal rajal korrastamata / töötlemata künkaid tähistatakse kollase värviga.
	Must punktiir – ekstreemrada, millel ei ole korrastust, turvamärgistust ega piirdeid. Neid nimetatakse „Free Ride“ radadeks. Rada, millel võib ette tulla ekstreemseid juhtumeid, nt. laviin. Osades kuurortides on keelatud neid radasid kasutada ilma instruktorita. Pannakse ülesse ka hoiatusmärke nagu „Ettevaatust, laviin“ või „Rada suletud“. Sõitmine „uudismaal“ keelatakse laviinihoiatuse eel.
	Puglatõstukid Pugla, ehk puksiirtõstuk kujutab endast mootoriga tross tõstukit, millel on kas „nööp“ või „ankur“ iste. Tavaliselt ühendavad need laugelt pikema vahemaaga tõstukite vahesid, et suusatajad ei peaks suuski alt ära võtma ja saaksid mugavalt ühe mäe juurest teise juurde sõita või tõstavad suusatajaid mööda lühemaid mägedel olevaid tõuse. Ka kasutatakse pulgatõstukit kergematel radadel. Algajatel on pulgatõstukiga alguses raske, seepärast soovitatakse esmalt jälgida, kuidas teised sellega talitavad või konsulteerida eelnevalt instruktoriga.
	Tooltõstuk Tooltõstuk tagab mugava viisi mäkketõusul, võimaldab mõne minuti puhkust ja annab võimaluse nautida vaadet. Toolid võivad olla erineva arvu istekohtadega 1-9. Väga mugavad, kiired. Kohalt liikudes äkilised ja suusatajate peale- ja mahaminekul aeglustatakse kiirus, mitte ei jää tõstuk seisma.
	Gondeltõstuk Gondeltõstukit nimetatakse tihti ka kabiin- või vaguntõstukiks. Mahutavad tavaliselt 6-24 inimest ja on kõige mugavam viis mäele tõusmiseks. Pealeminekul pannakse suusad selleks ettenähtud „taskutesse“ väljaspool gondlit, suusakepid võetakse kaasa.
	Kaabeltõstuk (cable car) Need on kaks suurt ja palju kaaluvat (rasket) vagunit, mis mahutavad 30 kuni 200 inimest ja teostavad regulaarseid liikumisi ülemise ja alumise jaama vahel (üks tõuseb üles ja teine liigub samal ajal alla). Põhiline puudus - sisenemisel tekivad tihti järjekorrad, ja üles sõites tuleb seista tihedalt üksteise kõrval.
	Funikulöör – köistee Mahutavad üheaegselt üle 200 inimese ja tagavad kiire tõusu kõrgele mööda väga järsku nõlva või viivad läbi mäe raiutud tunneli. Selleks, et reisijad end sellise järsu kalde peal mugavamalt tunneksid, on tõstuki põrand tehtud astmeliseks.
	Lumelaua park
	Kelgurada
	Murdmaa suusarada (km)
	Taimerrada / kiirusmõõtja